TÄHELEPANU!
Alates 10. septembrist 2019 töötab Rõuge Koostöökeskuses psühholoog Laivi Org. Ta teenindab kõiki valla koole ja lasteaedu.
20. septembril on psühholoog esimest päeva tööl Varstu koolis. Ta tutvustab ennast kõigile klassidele ning jääb majja õppetundide lõpuni.
Koolipsühholoog ootab õpilasi, kes:
• on mures iseenda või oma lähedase pärast või tunnevad end pidevalt halvasti.
• ei tule enam toime oma igapäevaste kohustustega, nt õppimisega.
• tunnevad end üksikuna ja vajavad ärakuulamist, mõistmist või tahavad end lihtsalt tühjaks rääkida.
• on kaotanud lähedase või on juhtunud midagi muud, millega on raske toime tulla.
• on emotsionaalse, füüsilise või seksuaalse vägivalla ohver või teavad kedagi, kes on.
• vajavad abi enesemääratlemisel või soovivad arutada oma tuleviku üle.
või kellel on
• keerulised suhted kaaslaste, pereliikmete või õpetajatega.
• raskusi sõltuvustega.
Vanematel ja õpetajatel on õige aeg pöörduda koolipsühholoogi poole siis, kui:
• Lapse käitumine on ootamatult muutunud.
• Oled teinud koostööd kodu ja kooli vahel, kuid mured püsivad. Nii õpetaja kui ka vanem on lapsega rääkinud, aga see pole muutust toonud.
• Oled mures lapse meeleolu, käitumise või lapse(ga) toimetuleku pärast.
21. mail 2019 võttis Rõuge vallavolikogu vastu otsuse nr 1-3/35 Rõuge Koostöökeskuse asutamisest alates 01. sept 2019.
Rõuge Koostöökeskuse eesmärk on koondada kõikide Rõuge Vallavalitsuse hallatavate haridusasutuste tugispetsialistid ühtse juhtimise alla, et tõsta haridust toetavate tugiteenuste kvaliteeti ja kättesaadavust kõigile Rõuge valla lastele ja noortele.
Keskusel on olemas juht, Maie Oppar (erialalt eripedagoog).
Kontaktid: telef 5138321; e-post This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Lugupeetud ja austatud Varstu kooli pere, õpilased, lapsevanemad, õpetajad ja koolitöötajad.
Alustan Teie poole pöördumist väärtuste teemale tuginedes, milles läbi oma teadliku elu olen kõrgeimaks hinnanud tarkust ja haritust. Hinnanud just sel põhjusel, et ma ei tea teadmistest ja kogemustest paremaid võimalusi tagamaks vabadust iseotsustamiseks, soovipäraseks enese realiseerimiseks ja parima võimaliku ühise kasu saavutamiseks. Ma ei oma haridusvaldkonna juhi töökogemust, aga inimeste juhtimise kogemust küll. Varstu kooli juhi ametis hindan suurimaks väljakutseks inimeste juhtimist, mille esimeseks sammuks on meeskonna loomine ja kujundamine olukorras, kus meid on tabanud õpetajate lahkumiste laine. Minu nägemusel võimaldaks ühtne meeskond parimal moel kasutada väikekooli paindlikkuse eeldust kaasaegseks, innovaatiliseks ning koostöösuhetele orienteeritud õppe- ja kasvatustegevuse korralduseks. Kompetentsed õpetajad otsivad kompetentset juhti nagu ka kompetentsed vanemad oma lastele kompetentse personaliga kooli.
Kõige olulisem edutegur peitub kooli personali kvaliteedis. Olen arvamusel, et nii nagu Varstu piirkonnas või Rõuge vallas, pole ka nt Tartus lihtne leida häid ja uuendusmeelseid õpetajaid. Mõjusate, õpilaste õpimotivatsiooni tublisti toetavate õpetajate vähesus on üle Eesti haridusasutuste väljakutse. Varstu kooli puhul arvan, et väikesel koolil on lihtsam rakendada integratsiooni ja lõimida erinevaid aineid, mis eeldab õpetajatelt suuremat valmisolekut koostööks kolleegidega või suuremat universaalsust. Pean mõistlikuks haridusringkonnas välja pakutud ideed seostada õpitegevustes senisest enam sotsiaalseid teemasid konkreetsete ainevaldkondadega, et läbi erinevate ainete leida selliselt teadmiste pakkumise võimalusi, mis inimlapsele tegelikult tulevikus vaja läheb. Ühiskonna ja grupiprotsesside ning indiviidi käitumise ja hoiakute äratundmiseks, paremaks mõistmiseks, enese mõistlikuks ja arukaks reflektsiooniks ning ideaalis ka arengute mõju suunamiseks õigete valikute kasuks otsustamisel.
Õppe- ja kasvatustegevuse korralduses tahaksin rakendada enam ühistegevuste põhiseid meetodeid ja vähendada oluliselt passiivse kuulamise ja istumise võimalusi. Õpiprogrammides suurendaksin sotsiaalseid tegevusi, et lapsed õpiksid paremini üksteist tundma ja arendama endis teiste mõistmise ja kaaslastega arvestamise oskust, kuivõrd lastel on sisemine sotsiaalne vajadus õppida tundma teisi inimesi. Minu nägemusel peaks õpe olema olemuselt aktiivsem, mis on omakorda õpetajatele väljakutseks. Varstu kooli eristuvuse võimalustena valla haridusmaastikul näen spordi-, laulu-, tantsu- ja loodushuvi harrastamise võimaluste senisest suuremat rakendamist.
Olen kindlal veendumusel, et tuleviku õpe ei saa jätkuda tänasel, st eilsel viisil. 😉 Suur osa tänaseid noori ei väärtusta haridust põhjusel, et see on eluvõõras. Arvutimaailmas on mängud nagu päriselu. Päriselu ka koolis huvitaks lapsi enam. Olen arvamusel, et suhteliselt suur osa Eesti tänastest koolijuhtidest ei tunne kaasaja noori ja nende vajadusi. Sellest on ka tingitud vastuolulised suhted kolmnurgas kool-laps-vanem. Kõrgete õpitulemustega laste motivatsiooni jaoks on selline eluliselt oluliste teadmiste omandamise võimalus hädavajalik kui pakkuda sotsiaalsemat õpet, mille keskmeks on arutelud. Õpet, kus on rohkem arutelu ja keskendutakse uurimisele, hinnatakse arvamuste kujundamise oskuse arendamist, mõtisklemist ja mõtestamist. Muidugi, uurimisülesandeid võib anda ka viisil, kus protsess võib muutuda katastroofiks. Minu nägemusel peaksid tänased õpetajad suutma koolis juhtida klassi või grupi arenguid. Unistan ajast kui koolides saaks pakkuda tööd ka mittepedagoogilise haridusega, aga erialaselt väga kompetentsetele inimestele (muude alade kõrghariduse puhul), mis võimaldaks leevendada heade õpetajate puudust. Väikekoolina omab Varstu kool üsna häid eeldusi innovatsiooniks.
Minu nägemusel võiks Varstu kool kujuneda ka lahedaks kogukonnakeskuseks. Pean väga oluliseks tihedat koostööd, võimalikult nö ühist hingamist ja ühesolemist lapsevanematega ning nende kaasatust koolitegevuse arendamisel.
Aive Adler
Kokkuvõte koolituspäevast
„Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“;
„8.6 Koolimeeskondade ühine õppimine haridusuuenduste rakendumiseks“; TAT kood: 2014-2020.1.02.001002.02.15-0002
„Maakonna piires haridusasutuste vaheline õpiüritus kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks“ elluviimiseks
Vastseliina gümnaasiumi ja Varstu kooli ühine õppepäev „Teadlikult probleemidele vastu“
Vastseliina gümnaasiumi ja Varstu kooli ühine õppepäev „Teadlikult probleemidele vastu“ toimus 24. oktoobril Tartus. Õppepäeval osalesid Vastseliina gümnaasiumi õpetajad (18) ja Varstu kooli õpetajad (17) Jaana S. Liigand-Juhkami koolitusel „Head suhted ja suhtlemistehnikad“.
Raha taotleti sihtasutusest Innove perioodil 2016-2018 programmist „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“ tegevuse „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“ taotlusvoorust.
Koolitusel käsitleti iseenda ja suhete juhtimisega seotud printsiipe, mis on rakendatavad õpetaja igapäevatöös. Oluline oli kogeda ühist eduelamust, õppida üksteist paremini tundma, õppida üheskoos nägema probleemidele erinevaid lahendusi ning seeläbi leida viisid, kuidas efektiivsemalt toetada haridusliku erivajadusega õppijat. Koostöö selle kõige erinevamates vormides on haridussüsteemi edu võti. Oluline oli, et õpetajad said olla nii õppijad, koolitajad kui ka n-ö välisvaatlejad, kes toetasid üksteist parima koostöö eesmärgi saavutamisel ja kaasava hariduse rakendamisel. Koolituspäeva eesmärk oli meeskonnatöö kaudu leida lahendusi erinevates suhtlemissituatsioonides toimetulekuks suhtlemisproblemaatiliste isikutega ja praktiliste suhtlemisvõtete omandamiseks.
Õppepäeval said erinevate koolide õpetajad õppida üksteist paremini tundma, õppida üheskoos nägema probleemidele erinevaid lahendusi ning seeläbi muuta koolis õpilase jaoks õppimine atraktiivseks ja iga õppijat toetavaks. Praktilistele koostööülesannetele leiti innovaatilisi ja efektiivseid tegevusviise, mida rakendada oma igapäevases töös. Koolituspäeva käigus kasvas õpetajate motivatsioon, enesekindlus ja meeskonnatunnetus, et üheskoos tegutsedes suudetakse rohkem panustada nii tavaõpilaste kui ka haridusliku erivajadusega õpilaste igakülgsesse toetamisse. Videotreeningute ja simulatsioonimängude kaudu tekkis igal osalejal läbi eneseanalüüsi julgus lahendada keerukaid suhtlemisprobleeme koolis.
Ühise õpiürituse jätkusuutlikust toetab koolideülene õpetajatevaheline ainealane koostöö peale projekti lõppemist. Õpetajate omavaheline ja koolidevaheline koostöö muutus teadvustatumaks ning efektiivsemaks. Planeerime ka edaspidi korraldada kahe kooli vahelisi koostööpäevi, mis toetavad õpetaja enesearengut ja tööd hariduslike erivajadustega lastega. Oluline on ka koostöö parima praktika levitamine teistes maakonna koolides. Töötatakse üheskoos välja hariduslike erivajadustega õpilastele sobivat õppemetoodikat, katsetatakse kodukoolides ja analüüsitakse ühisseminaridel.
Ühine koolituspäev toetas õpetaja professionaalset arengut ja teadvustas kaasava hariduse olulisust ja õpetaja toimetulekut tänapäeva koolis.
Küllike Nagel – Vastseliina gümnaasiumi õppejuht
Merit Kokk – Varstu kooli õppejuht
Vastseliina gümnaasiumi ja Varstu kooli ühine õppepäev „Teadlikult probleemidele vastu“ 24.10.2018. Foto erakogust.