Dokumentide vastuvõtu korraldus maikuus.

Seoses jätkuvalt piirangute kehtimisega palume lapsevanematel kooli vastuvõtu dokumentide toomise toiminguteks aeg registreerida telefonil 5086403 (juhi abi Õnne Saluorg).

ÕPPETÖÖ KORRALDUS ALATES 18.05.2020
Varstu Kool korraldab õppetööd alates 18.maist Vabariigi Valitsuse leevenduste kavale järgmiselt:

• kõigis kooliastmetes jätkub distantsõpe nö spordivõistluste protsessile sarnasel põhimõttel, so ainekava läbimise kinnitamine toimub jooksvalt hinnete väljapanemisega;
• 7-9.klassile korraldame osalist kontaktõpet individuaalselt või kuni kümneliikmelistes rühmades. Õppetöö korraldatakse võimalikult hajutatult ja järgides võimalusel 2+2 reeglit. Kontaktõppel tuleb lähtuda õpetaja tunnikorraldustest, mille aluseks on HTM soovitus „Õppetöö korraldamine siseruumides alates 15. maist COVID-19 perioodil" (LOE SIIT);
• 5-6.klassile korraldame kontaktõpet ja konsultatsioone reaalainetes raskusi valmistavates aineosades;
• kontaktõpet neile, kellel on distantsõppe perioodil tekkinud lüngad õppetöös ning on palju esitamata töid või kellel on I ja II trimestri kokkuvõtvad hinded puudulikud.

Leevenduste kava kohaselt võivad koolimajas viibida töötajad ning need ainult need õpilased ja vanemad vaid sellel ajal, mis on nendega kokku lepitud kontaktõppeks, arenguvestluseks vmt. tingimusel, et nii nemad ise kui nende pereliikmed on haigustunnusteta.

Samuti tuleb mõista, et tegevused ja liikumine nii hoones sees kui väljas peavad toimuma hajutatult, 2+2 reeglit eiravad grupikogunemised koolimajas ei ole lubatud. Kooli kontakttundi tulles ei ole lubatud laenutada ka lühiajaliseks kasutamiseks õppe-või töövahendeid.

Koolis on tagatud järgmiste ohutusnõuete täitmine:

• desinfitseerimisvahendid hoonesse sisenemise ja väljumise kohas;
• tualettruumid on varustatud piisavas koguses puhastusvahenditega;
• käte kuivatamiseks on ühekordsed paberrätikud;
• kasutuses olevatele ruumidele ja pindadele tehakse märgkoristus;
• ruumides on kvaliteetne ventilatsioon ja neid tuulutatakse regulaarselt;

Kaitsemaskide kasutamine on koolis viibivatele riskirühma kuuluvatele õpilastele, töötajatele, vanematele ja külalistele soovituslik. Kool tagab maskide olemasolu.

Koolimajas viibivad isikud järgivad ohutusnõudeid:

• pesevad käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutavad desinfitseerimisvahendit;
• väldivad kehalist kontakti (nt ei kallista, ei kätle), et takistada võimaliku piisknakkuse edasikandumist;
• ei anna oma asju teistele kasutada ega kasuta teiste kirjutusvahendeid, prille, joogipudeleid jms. Kui see on vältimatu, siis tuleb vahend enne edasiandmist desinfitseerimisvahendiga puhastada;
• ei katsu puhastamata kätega oma silmi, nina ja suud – kui puudutada silmi, nina või suud mustade kätega, on võimalus ise nakatuda.

Konkreetse õppeainega seotud küsimustele vastab õpetaja üldjuhul kell 8.00-16.00. Üldistes küsimustes pöörduda: direktor Aive Adler, juhiabi Õnne Saluorg, õppejuht Merit Kokk (5246923, This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.). Antud olukord kestab suvevaheajani. Suvevaheaeg algab 10. juunil (v.a täiendavale õppetööle jäetud õpilastel).

Head õpilased ja lapsevanemad!

Distantsõpe kestab kooliastmest ja õpilasest sõltuvalt suuremas või väiksemas mahus käesoleva õppeaasta lõpuni. Sellel ajal viiakse tunde läbi ka veebis. Et kõik paremini sujuks, on hea vaadata üle meie online-tundide reeglid ja kokkulepped:

• online-tund on ainetund nagu iga teinegi, selles osalemine on kohustuslik. Erinevus on vaid selles, et õpetaja ei ole sinuga samas ruumis, vaid teisel pool ekraani;
• enne online-tunni algust veendu, et su nutiseadmed võimaldavad tunnis osalemist: sa pead kuulma ja nägema tunnis toimuvat ning saama vajadusel õpetaja ja klassikaaslastega suhelda. Probleemide korral palu abi vanematelt, õpetajalt vmt., et õigeaegselt tagada võimalus tunnis osalemiseks;
• püüa tunniks leida vaikne koht, lülita välja arvutimängud, telekas jm segav ning vajadusel teavita ka teisi kodusolijaid tunni toimumisest, et sind tahtmatult ei segataks,
• otsi enne tundi välja selleks vajalikud vahendid;
• tunnis toimub õppetegevus, tund algab ja kestab kokkulepitud aja(-l), kõrvalisi ega teemasse mittepuutuvad materjale samal ajal ei vaadata ega jagata kaaslastega;
• sisene online-tunni keskkonda oma nimega ning õpetaja poolt määratud viisil (lähtuvalt sellest, kas on vajalik veebikaamera, mikrofoni vmt. kasutamine). Õpilast, keda ei ole võimalik üheselt tuvastada, ei pea õpetaja tundi lubama;
• veebikaamera ja mikrofon hoia töös vastavalt õpetaja poolt antud korraldustele.

Kui sa ei saa mingil põhjusel online-tunnis osaleda, anna sellest õpetajale koheselt teada. Vastasel juhul läheb sinu mitteosalemine kirja põhjuseta puudumisena. Eelnev teavitamine võimaldab teha teisi kokkuleppeid õppeinfo vahetamiseks, võimalusel ka tunni teisele ajale paigutamist. Ja peamine – ole mõistev ja kannatlik enda ja teiste suhtes ning naerata ekraani vahendusel oma õpetajale ja kaaslastele. :)

Erivajadusega lapse vanema erakorraline toetus: LOE SIIT

Distantsõpe haridusastustes jätkub esialgu veel vähemalt kaks nädalat, kuid tõenäoliselt pikendatakse seda veelkord kuni aprilli lõpuni. Koolivaheaeg toimub tavapärasel ajal ehk 20.-26. aprillini.

Samuti juhime tähelepanu sellele, et kõige värskem info ning vastused korduma kippuvate küsimustele on kättesaadavad HTMi veebis.

Informatsiooniks veel, et lisaks Vabariigi Valitsuse korraldustele seoses liikumispiirangutega, on Rõuge vallavalitsus pidanud vajalikuks sulgeda koroonaviiruse leviku tõkestamiseks valla omandis olevad avalikud spordi- ja mänguväljakud ning muud avalikus kasutuses olevad rajatised.

Koroonaviiruse leviku tõkestamine: info haridusasutustele, lapsevanematele, õpilastele.

Varstu Kooli direktori käskkirjaga tunnustatakse II trimestri parimaid õppureid, olümpiaadidel osalenuid ning nende juhendajaid.

Väga hästi õppisid:

Älis Valge III kl;

Hendrik Jaak Pertel IV kl;

Laura Kirke Bertel Pertel VI kl.

Hästi ja väga hästi õppisid:

Joosep Ojandu II kl;

Jaan Aleksander Pertel II kl;

Kristiine-Elise Uuk III kl;

Kairit Pettai III kl;

Loona-Maria Soe III kl;

Evelin Jessica Helena Tereping IV kl;

Markus Soe IV kl;

Kerli Ojaveer IV kl;

Kadiliis Kütt IV kl;

Annika Kink IV kl;

Sten Valge V kl;

Angela Anton VI kl;

Sigrit Pettai VI kl;

Lauri Saal VI kl;

Rainar Vissel VIII kl;

Markus Luik VIII kl.

Tublilt esindati Varstu Kooli erinevate üleriigiliste aineolümpiaadide Võrumaa voorudes:

Laura Kirke Bertel Pertel ajaloo-olümpiaad;

Laura Kirke Bertel Pertel ja Lauri Saal võistkondlik inglise keele olümpiaad;

Hendrik Jaak Pertel matemaatikaolümpiaad.

Suur tänu õpilaste eduka juhendamise eest Ele Zilmerile, Merit Kokale ja Ene Pärnastele.

KOOLIKALENDER 2019/2020

TÄHELEPANU!

*Rõuge Koostöökeskuse psühholoog Laivi Org on Varstu kooli ja lasteaia päralt reedeti kella 9-st 14-ni. Sel ajal saavad lapsed ja lapsevanemad psühholoogiga aja kokku leppida ning vestelda.
Laivi Org
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.


*Rõuge Koostöökeskuse eripedagoog Karin Lubja tegeleb lasteaia lastega esmaspäeviti. Vastuvõtt toimub Varstu Koolis. This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.



Koolipsühholoog ootab õpilasi, kes:
•    on mures iseenda või oma lähedase pärast või tunnevad end pidevalt halvasti.
•    ei tule enam toime oma igapäevaste kohustustega, nt õppimisega.
•    tunnevad end üksikuna ja vajavad ärakuulamist, mõistmist või tahavad end lihtsalt tühjaks rääkida.
•    on kaotanud lähedase või on juhtunud midagi muud, millega on raske toime tulla.
•    on emotsionaalse, füüsilise või seksuaalse vägivalla ohver või teavad kedagi, kes on.
•    vajavad abi enesemääratlemisel või soovivad arutada oma tuleviku üle.
või kellel on
•    keerulised suhted kaaslaste, pereliikmete või õpetajatega.
•    raskusi sõltuvustega.
Vanematel ja õpetajatel on õige aeg pöörduda koolipsühholoogi poole siis, kui:
•    Lapse käitumine on ootamatult muutunud.
•    Oled teinud koostööd kodu ja kooli vahel, kuid mured püsivad. Nii õpetaja kui ka vanem on lapsega rääkinud, aga see pole muutust toonud.
•    Oled mures lapse meeleolu, käitumise või lapse(ga) toimetuleku pärast.

21. mail 2019 võttis Rõuge vallavolikogu vastu otsuse nr 1-3/35 Rõuge Koostöökeskuse asutamisest alates 01. sept 2019.
Rõuge Koostöökeskuse eesmärk on koondada kõikide Rõuge Vallavalitsuse hallatavate haridusasutuste tugispetsialistid ühtse juhtimise alla, et tõsta haridust toetavate tugiteenuste kvaliteeti ja kättesaadavust kõigile Rõuge valla lastele ja noortele.
Keskusel on olemas juht, Maie Oppar (erialalt eripedagoog).
Kontaktid: telef 5138321; e-post This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.

 Lugupeetud ja austatud Varstu kooli pere, õpilased, lapsevanemad, õpetajad ja koolitöötajad.

Alustan Teie poole pöördumist väärtuste teemale tuginedes, milles läbi oma teadliku elu olen kõrgeimaks hinnanud tarkust ja haritust. Hinnanud just sel põhjusel, et ma ei tea teadmistest ja kogemustest paremaid võimalusi tagamaks vabadust iseotsustamiseks, soovipäraseks enese realiseerimiseks ja parima võimaliku ühise kasu saavutamiseks. Ma ei oma haridusvaldkonna juhi töökogemust, aga inimeste juhtimise kogemust küll. Varstu kooli juhi ametis hindan suurimaks väljakutseks inimeste juhtimist, mille esimeseks sammuks on meeskonna loomine ja kujundamine olukorras, kus meid on tabanud õpetajate lahkumiste laine. Minu nägemusel võimaldaks ühtne meeskond parimal moel kasutada väikekooli paindlikkuse eeldust kaasaegseks, innovaatiliseks ning koostöösuhetele orienteeritud õppe- ja kasvatustegevuse korralduseks. Kompetentsed õpetajad otsivad kompetentset juhti nagu ka kompetentsed vanemad oma lastele kompetentse personaliga kooli.

Kõige olulisem edutegur peitub kooli personali kvaliteedis. Olen arvamusel, et nii nagu Varstu piirkonnas või Rõuge vallas, pole ka nt Tartus lihtne leida häid ja uuendusmeelseid õpetajaid. Mõjusate, õpilaste õpimotivatsiooni tublisti toetavate õpetajate vähesus on üle Eesti haridusasutuste väljakutse. Varstu kooli puhul arvan, et väikesel koolil on lihtsam rakendada integratsiooni ja lõimida erinevaid aineid, mis eeldab õpetajatelt suuremat valmisolekut koostööks kolleegidega või suuremat universaalsust. Pean mõistlikuks haridusringkonnas välja pakutud ideed seostada õpitegevustes senisest enam sotsiaalseid teemasid konkreetsete ainevaldkondadega, et läbi erinevate ainete leida selliselt teadmiste pakkumise võimalusi, mis inimlapsele tegelikult tulevikus vaja läheb. Ühiskonna ja grupiprotsesside ning indiviidi käitumise ja hoiakute äratundmiseks, paremaks mõistmiseks, enese mõistlikuks ja arukaks reflektsiooniks ning ideaalis ka arengute mõju suunamiseks õigete valikute kasuks otsustamisel.

Õppe- ja kasvatustegevuse korralduses tahaksin rakendada enam ühistegevuste põhiseid meetodeid ja vähendada oluliselt passiivse kuulamise ja istumise võimalusi. Õpiprogrammides suurendaksin sotsiaalseid tegevusi, et lapsed õpiksid paremini üksteist tundma ja arendama endis teiste mõistmise ja kaaslastega arvestamise oskust, kuivõrd lastel on sisemine sotsiaalne vajadus õppida tundma teisi inimesi. Minu nägemusel peaks õpe olema olemuselt aktiivsem, mis on omakorda õpetajatele väljakutseks. Varstu kooli eristuvuse võimalustena valla haridusmaastikul näen spordi-, laulu-, tantsu- ja loodushuvi harrastamise võimaluste senisest suuremat rakendamist.

Olen kindlal veendumusel, et tuleviku õpe ei saa jätkuda tänasel, st eilsel viisil. 😉 Suur osa tänaseid noori ei väärtusta haridust põhjusel, et see on eluvõõras. Arvutimaailmas on mängud nagu päriselu. Päriselu ka koolis huvitaks lapsi enam. Olen arvamusel, et suhteliselt suur osa Eesti tänastest koolijuhtidest ei tunne kaasaja noori ja nende vajadusi. Sellest on ka tingitud vastuolulised suhted kolmnurgas kool-laps-vanem. Kõrgete õpitulemustega laste motivatsiooni jaoks on selline eluliselt oluliste teadmiste omandamise võimalus hädavajalik kui pakkuda sotsiaalsemat õpet, mille keskmeks on arutelud. Õpet, kus on rohkem arutelu ja keskendutakse uurimisele, hinnatakse arvamuste kujundamise oskuse arendamist, mõtisklemist ja mõtestamist. Muidugi, uurimisülesandeid võib anda ka viisil, kus protsess võib muutuda katastroofiks. Minu nägemusel peaksid tänased õpetajad suutma koolis juhtida klassi või grupi arenguid. Unistan ajast kui koolides saaks pakkuda tööd ka mittepedagoogilise haridusega, aga erialaselt väga kompetentsetele inimestele (muude alade kõrghariduse puhul), mis võimaldaks leevendada heade õpetajate puudust. Väikekoolina omab Varstu kool üsna häid eeldusi innovatsiooniks.

Minu nägemusel võiks Varstu kool kujuneda ka lahedaks kogukonnakeskuseks. Pean väga oluliseks tihedat koostööd, võimalikult nö ühist hingamist ja ühesolemist lapsevanematega  ning nende kaasatust koolitegevuse arendamisel.

Aive Adler

Kokkuvõte koolituspäevast 

„Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“;

„8.6 Koolimeeskondade ühine õppimine haridusuuenduste rakendumiseks“; TAT kood: 2014-2020.1.02.001002.02.15-0002

„Maakonna piires haridusasutuste vaheline õpiüritus kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks“ elluviimiseks

 Vastseliina gümnaasiumi ja Varstu kooli ühine õppepäev „Teadlikult probleemidele vastu“

          Vastseliina gümnaasiumi ja Varstu kooli ühine õppepäev „Teadlikult probleemidele vastu“ toimus 24. oktoobril Tartus.  Õppepäeval osalesid Vastseliina gümnaasiumi õpetajad (18) ja Varstu kooli õpetajad (17) Jaana S. Liigand-Juhkami koolitusel „Head suhted ja suhtlemistehnikad“.

Raha taotleti sihtasutusest Innove perioodil 2016-2018 programmist „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“ tegevuse „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“ taotlusvoorust. 

     Koolitusel käsitleti iseenda ja suhete juhtimisega seotud printsiipe, mis on rakendatavad õpetaja igapäevatöös. Oluline oli  kogeda ühist eduelamust, õppida üksteist paremini tundma, õppida üheskoos nägema probleemidele erinevaid lahendusi ning seeläbi leida viisid, kuidas efektiivsemalt toetada haridusliku erivajadusega õppijat. Koostöö selle kõige erinevamates vormides on haridussüsteemi edu võti. Oluline oli, et õpetajad said olla nii õppijad, koolitajad kui ka n-ö välisvaatlejad, kes toetasid üksteist  parima koostöö eesmärgi saavutamisel ja kaasava hariduse rakendamisel.  Koolituspäeva eesmärk oli  meeskonnatöö kaudu leida lahendusi erinevates suhtlemissituatsioonides toimetulekuks suhtlemisproblemaatiliste isikutega ja praktiliste suhtlemisvõtete omandamiseks.

      Õppepäeval said erinevate koolide õpetajad õppida üksteist paremini tundma, õppida üheskoos nägema probleemidele erinevaid lahendusi ning seeläbi muuta koolis õpilase jaoks õppimine atraktiivseks ja iga õppijat toetavaks. Praktilistele koostööülesannetele leiti innovaatilisi ja efektiivseid tegevusviise, mida rakendada oma igapäevases töös. Koolituspäeva käigus kasvas õpetajate motivatsioon, enesekindlus ja meeskonnatunnetus, et üheskoos tegutsedes suudetakse rohkem panustada nii tavaõpilaste kui ka haridusliku erivajadusega õpilaste igakülgsesse toetamisse. Videotreeningute ja simulatsioonimängude kaudu tekkis igal osalejal läbi eneseanalüüsi julgus lahendada keerukaid suhtlemisprobleeme koolis.

       Ühise õpiürituse jätkusuutlikust toetab koolideülene õpetajatevaheline ainealane koostöö peale projekti lõppemist. Õpetajate omavaheline ja koolidevaheline koostöö muutus teadvustatumaks ning efektiivsemaks. Planeerime ka edaspidi korraldada kahe kooli vahelisi koostööpäevi, mis toetavad õpetaja enesearengut ja tööd hariduslike erivajadustega lastega. Oluline on  ka  koostöö parima praktika levitamine teistes maakonna koolides. Töötatakse üheskoos välja hariduslike erivajadustega õpilastele sobivat õppemetoodikat, katsetatakse kodukoolides ja analüüsitakse ühisseminaridel. 

       Ühine koolituspäev toetas õpetaja professionaalset arengut ja teadvustas kaasava hariduse olulisust ja õpetaja toimetulekut tänapäeva koolis.

Küllike Nagel – Vastseliina gümnaasiumi õppejuht

Merit Kokk – Varstu kooli õppejuht

 Vastseliina gümnaasiumi ja Varstu kooli ühine õppepäev „Teadlikult probleemidele vastu“ 24.10.2018. Foto erakogust.